Lean manufacturing: Mis see on?
Tootmistehnika nimega lean manufacturing eesmärk on kiirendada nii tootmist kui ka tarnijate ja klientide reaktsiooniaegu. Meetod püüab tõsta produktiivsust, vähendades raiskamist, lihtsustades protsesse ja alandades kulusid. Toodetakse vaid seda, mida tegelikult vaja on, vältides ületootmist ja laovarude liigset kuhjumist. See aitab vähendada raiskamist ja varukulude suurust. Meetod suurendab tootlikkust ja aitab tõsta kasumlikkust tootmisaegade lühendamise kaudu.
Mis on Lean Manufacturing'i ajalugu?
1940. aastate lõpus lõi Toyota oma tegevusmudeli Toyota Production System (TPS), mida tuntakse ka kui lean manufacturing või just-in-time (JIT) tootmine. Mõiste „lean“ populariseeris John Krafcik 1988. aastal.
James Womack ja Daniel Jones sõnastasid 1996. aastal viis lean-tootmise põhimõtet: väärtuse määratlemine, väärtusahela kaardistamine, väärtuse voog, tõmbesüsteemi loomine ja täiuslikkuse poole püüdlemine. Need põhimõtted moodustavad lean-filosoofia ja lean-mõtlemise tuuma.
Alguse saanud tööstusest, kasutatakse seda juhtimisviisi tänapäeval edukalt paljudes erinevates valdkondades.
Toyota Production System (TPS): Mis see on?
20. sajandi alguses Jaapanis välja töötatud juhtimismeetod Toyota Production System (TPS) ehk „The Toyota Way“ koordineerib tootmis- ja logistilisi tegevusi. Selle aluseks on Taiichi Ohno loodud just-in-time (JIT) süsteem.
TPS tugineb kahele Lean-sambale: austusele inimeste vastu ja pidevale täiustamisele. Need moodustavad aluse lean-tootmise põhimõtete mõistmiseks.
JIT-tootmise peamine eesmärk on kõrvaldada kõik tarbetud tegevused protsessidest. Meetod püüab saavutada pidevat täiustamist, vähendades ja kõrvaldades mitteväärtust lisavaid tegevusi. Näiteks tähendab JIT-i rakendamine viiside otsimist vahetusaegade lühendamiseks ja liigsete tööjaotuste eemaldamiseks, et suurendada paindlikkust ning kasutada inimeste täielikku potentsiaali.
Millised on Lean Manufacturing'i põhialused?
Lean-juhtimise edukaks rakendamiseks on oluline mõista viit põhiprintsiipi:
-
Väärtuse määratlemine: Kirjelda täpselt, mida klient väärtustab.
-
Väärtusahela kaardistamine: Leia iga toote või teenuse väärtusahela etapid ja eemalda need, mis ei lisa väärtust.
-
Voo loomine: Pärast väärtust lisavate etappide tuvastamist loo protsessis sujuv väärtuse voog.
-
Tõmbesüsteemi loomine: Ära sunni tööd edasi, vaid lase tööl „tõmmata“ vastavalt vajadusele.
-
Täiuslikkuse poole püüdlemine: Paranda pidevalt väärtuse loomise kiirust ja kvaliteeti.

Lean-tootmise keskmes on tootmisviis, mille eesmärk on lühendada tarne- ja klienditeeninduse reaktsiooniaega, kõrvaldades ebaefektiivsed protsessid.
Kuidas rakendada Lean Manufacturing'ut kolme sammuga?
1. Loo väärtusahela protsessivoogude kaart.
Value Stream Mapping on Lean-meetod, mis visualiseerib kõik vajalikud tööetapid kliendile väärtuse loomiseks. See võimaldab hõlpsasti tuvastada ja eemaldada raiskavad tegevused ning kujundada protsessi ümber, et saavutada sujuvam töövoog.
2. Loo nõudlusel põhinev töösüsteem.
Tõmbesüsteemi loomine aitab vähendada raiskamist, töötades ainult siis, kui tegelik vajadus tekib. See vähendab ületootmist, optimeerib ressursikasutust ja kiirendab tarnet.
3. Püüa pidevalt täiustuda.
Lean-kultuur rõhutab pidevat parendamist. Fookus on klientide rahulolu tõstmisel, raiskamise vähendamisel ja tööprotsesside optimeerimisel. See parandab kvaliteeti, suurendab tõhusust ja vähendab defekte.
Mis eesmärki Lean Manufacturing täidab?
Lean'i peamine eesmärk on tõsta tõhusust. Selle saavutamiseks on neli põhilist sihti:
-
Tõsta väärtuse (produktid/teenused) kvaliteeti.
-
Kiirendada reageerimis- ja tarneaegu.
-
Lihtsustada protsesse, eemaldades väärtust mitte lisavaid tegevusi.
-
Vähendada kulusid, rahuldades kliendi vajadusi võimalikult väheste ressurssidega.

Millised on Lean Manufacturing'i eelised?
-
Paranenud kvaliteet
-
Sujuvamad protsessid
-
Suurem produktiivsus
-
Tõusnud töötajate rahulolu ja moraal
-
Suurem kasum
-
Lühem tootmis- ja reageerimisaeg
-
Vähem raiskamist
Millised on Lean Manufacturing'i puudused?
-
Seadmete rikked
-
Tarnijate probleemid
-
Töötajate vastuseis
-
Kõrged rakenduskulud
Millised raiskamise liigid Lean Manufacturing'us esinevad?
- Ületootmine – tootmine rohkem kui vajalik.
- Varud – liigsed laoseisud ja ladustamiskulud.
- Liikumine – tarbetud inimeste või seadmete liigutused.
- Defektid – parandamist või mahakandmist vajavad tooted.
- Ületöötlemine – tegevused, mida klient ei vaja.
- Ootamine – viivitused materjalide, info või seadmete tõttu.
- Transport – ebavajalik materjalide liigutamine.
Lean Manufacturing'u rakendused eri sektorites
-
Tervishoid
-
Tarkvaraarendus
-
Projektijuhtimine
-
Ehitamine
-
Pangandus
-
Haridus
Parimad Lean Manufacturing'u tööriistad
-
Kanban – töövoohaldusmeetod
-
Kaizen – pidev parendamine
-
Value Stream Mapping – väärtusahela visualiseerimine
-
5S meetod – töökoha efektiivsuse tõstmine
-
PDCA – tsükliline probleemilahendus
-
Heijunka – tootmise tasakaalustamine
-
Poka-Yoke – vigade ennetamine
-
Jidoka – sisseehitatud kvaliteet
-
Andon – tootmisprobleemide teavitussüsteem
Lean Manufacturing'u näited
-
Veokite tootmine: toodangu ja tootlikkuse kasv
-
Klienditeenindus: tööprotsesside lihtsustamine
-
Protsesside automatiseerimine: sujuvam töövoog ja läbipaistvus
-
Innovatsioonikultuur: parem teadmiste jagamine
Lean vs Six Sigma
Lean keskendub raiskamise vähendamisele ja protsesside parendamisele. Six Sigma tegeleb vigade ja juurpõhjuste tuvastamisega statistiliste meetoditega. Koos moodustavad nad Lean Six Sigma, mis ühendab mõlema lähenemise tugevused.
Kokkuvõte
Lean-tootmise eesmärk on kiirendada tootmist ning parandada tarnija ja kliendi reaktsiooniaegu. Lähenemine põhineb viiel põhiprintsiibil:
-
Määra väärtus
-
Kaardista väärtusahel
-
Loo voog
-
Loo tõmbesüsteem
-
Püüdle täiuslikkuse poole
